Täna oli rõõmus hommik. Seda sellepärast, et sain jälle need veenäidud ära saadetud. Ma ei teagi, miks see alati mulle nii raske on aga on - õnnestub umbes iga 3-4 kuu tagant ainult. Noh, sest ega neid igal ajal ei saa saata vaid ainult kuu algul kui koridoris on väljas see väike silt - "esitage vee näidud". Kui see on maha võetud, siis tea, et oled juba hiljaks jäänud. Kui siis saadad võid saada vaid ühe väikese sõimukirja, mis ütleb tegelikult üsna viisakalt, et veenäite ei saa enam esitada.
Kui tänasest hommikust veel rääkida, siis kaks asja olid veel huvitavad. Esiteks see, et kui ma tulin uksest välja ja hakkasin minema üle ühe muruplatsi tööle, siis hetkel on nii et talvega seoses on lumi maas aga kuna just oli suur sula, siis see rada mida mööda ma lähen on vähem sulanud kui kõik muud kohad ja siis ma käin nagu mingit kõrgemat harja mööda. Ja teine asi oli see, et kui ristmikul hakkasin üle minema, siis ootasin punase tule taga ja minu vastas ootas mingi 7 inimest. Kõik ootasid rahulikult kuni siis kõik need 7 inimest korraga astusid teepeale kuigi oli alles punane. Miks nad kõik korraga astusid, mõtlesin mina? Nüüd tagantjärgi mõeldes võib muidugi olla ka see, et ikkagi tuli läks roheliseks, mida ma lihtsalt ei märganud.
Aga nüüd siis olen tööl ja ootan mis edasi saab.