Homme siis alustan palverännakuga. Kokku peaks olema 460km umbes. Otsustasin et internetti kaasa ei võta, nii et eks ma siis muljeid kirjutan pärast.

 Esimene töökoht ei lasknud ennast kaua oodata. Nimelt leidsin selle haiglast 2 meetri kaugusel haigla hoovis. Kuna seal hakatakse juurdeehitusi tegema, siis kaevati seal maad ja välja tulid luukered. Eks igal haiglal ole omad väikesed saladused...

Läksin siis neid appi väljapuhastama. See oli väga tore töö, mulle väga meeldis. Seal on pinnas hästi liivane, sest on ju haigla liivalaia tänava kõrval. Liivalaia tänava nimi aga ma arvan tuligi sellest, et liiva oli laialt. Siis ongi see töö seal nagu liivakastis mängiks. See on nagu lapsepõlve hirm või unistus saaks tõeks, et tuleb luukere välja liivasees kaevates. 

Kaevatakse kellude ja lusikatega ja töövahenditeks on veel igasugu pintslid ja ka näiteks hambaorgid (no need mis on hambaarstidelgi). Tuleb hästi korralikult teha, et midagi ei liigutaks ära. Siis näeb mis asendis luukere on. Eriti neil asju ei ole, ainult mõnel on ristid kaelas. Lahe on ka see, et kohati on näha kirstu lauad, aga need on nii pudedad, et need saab pm lusikaga ära riisuda. 

Mul on ka selles suhtes huvitav, et kui muidu vaatasin luusid pildi peal siis saab nüüd vaadata päriselt ja luud on nii armsalt tuttavad oma kujult.  Päris sujuv üleminek. Lahe oleks mõne residendiga seal praktikumi teha kui veel haiglas töötaks. Ma kindlasti teeks, see oleks nii toredalt ootamatu neile, kui paluks tulla haiglasse tööriietes hoopis ja siis viiks sinna auku. Aga usun et kasulik. Võibolla järgmine aasta saab, sest nad pidid veel tulema kaevama sinna.  

Akadeemiline 2

 Kui mõni on imestanud, et miks mu blogi nimi on akadeemiline kuigi jutt on selline lihtsavõitu, siis  see tuli kunagi sellest, et võtsin reisidentuuris olles akadeemilise puhkuse aasta. Ja siis sellel aastal reisisin kõvasti ja ühtlasi pidasin blogi, et teised võiksid lugeda ja kadestada või siis noh ikkagi kaasa elada pigem. 

Nüüd siis on minu elulugu sealmaal, et võtsin uuesti akadeemilise. Kuna aga töölt selliseid asju enam võtta ei saa, siis tähendab see seda, et ma tulin oma radioloogia töölt ära aastaks. Miks ma siis tulin, küsivad mõned. 

Hea küsimus. No mulle ühel päeval anti tööjuures diplom, kus oli kirjas, et olin töötanud juba 10 aastat. Siis mul natuke pani mõtlema, et kas siis nüüd muutkui töötangi niimoodi järjest veel 20 aastat ja siis lähen pensile. Ma ütlen, et ega sellel tööl midagi viga ei ole aga see on küll, et eks ta ikka selline ühetaoline elu ole, nagu vist lõpuks iga tööpuhul on. Ja siis tuligi jälle mõte, et peaks sellise pausi võtma. 

Seekord mõtlesin nii, et välismaale ei hakka minema. See viirus ju ka siin varitseb ja et siis olen kodumail aga teen mingeid teistsugusi töid. Täpselt veel ei oska öelda, et mida, aga esimese ropsuga mõtlesin, et võiks teha selliseid lihtsaid ameteid, et mida ise oled elujooksul tarbinud, et siis saada teada, mis tunne on ja mõista võibolla ka neid inimesi ja seda elu natukse paremini. No näiteks, et olla poemüüja kuna oled terve elu käind ju ise ka poes. 

Kuna eelmine akadeemiline algas mul palverännakuga, siis et oleks ikka traditsiooni, siis alustan seda aastat ka palverännakuga. Avastasin nimelt, et Eestis on tehtud ka selline rada ja päris korralik koduleht ja kaart ja kõik värk. See algab Pirita kloostrist ja lõpeb Vastselinas mingis kohas, kus vist oli kunagi mingi ime ka juhtunud nagu seal hispaania raja lõpuski. Hakkan minema järgmine nädal ja vast umbes 3 nädalat võtab see aega. Siis katsun tööd leida. 

Nii et siis sellised lood. Kes oleks arvanud. Proovin siia midagi kirjutada ka sellest aastast, et siis teised minu taolised saaks aru kas on mõtet võtta selliseid aastaid või pigem mitte. 

Loodame parimat!