Laupäev, 30. jaanuar 2010

Jo"udsime balile. Siin on ha'sti palju turiste. Tulime siia selleks, et proovida surfata. Siin peaks olema suht ko]ige odavam asju rentida kuna konkurentsi on palju. Balil ka'ivad lisaks laa'nemaailma turistidele ka oma maa turistid, kes ka'ivad siin muuseas ka selleks, et vaadata laa'nemaailma turiste. Igatahes va'ga naljakas. Niisiis juhtuski, et kui oma seljakottidega randa jo'udsime, osutusime va'ga populaarseteks. Ridamisi inimesi astus ligi, et meiega pilti teha, moned ja'id niisama juttu ajama... selles mo]ttes pa'ris mugav, et ise ei pea nagu kontakti otsimagi - k0'ik tuleb koju ka'tte. Ainuke jama on, et kui selle ta'helepanuga liiga a'ra harjub, siis eestis vo'ib pa'ris nukker olla pa'rast...

Neljapäev, 28. jaanuar 2010

Nii. Aega on nyyd la'inud vahepeal. Soitsime sibureti saarele, et kohata metsikut loodust. Soit laevaga oli lahe... puust laev, sai lamada tekil ja vaadata ta'hti terve oo;. Meil oli ka kajut kus meid na'ksisid prussakad. Ylejaa'nud rahvas oli keldris nagu silgud p[tis, tagasi soites olime ise ka seal, sest oli huvitavam. Kui saarele joudsime kohtasime yhte saksa tydrukut, kes ahve uurib sealkandis. Siis ta raa'kis kuidas seal ikka aeg/ajalt moni kohalik tuleb ka'si paistes ja siniseks to]mbunud ja kysib meditsiinilist abi kui moni madu on hammustanud... tema paarimees oli just saadetud saarelt a'ra malaariaga ja noh natuke ehmatas meid a'ra kyll selline jutt. Oleks huvitav taga kaasa minna olnud aga kahjuks tal ei olnud paadis piisavalt ruumi ja meil oli ajaliselt vaid 4 pa'eva kuna T]nis pidi siis tagasi minema hakkama. Votsime yhe kohaliku paadi, mis viis meid veidi moo;da jo'ge yles yhte kylla. Tundus nii, et mida saare sisemuse poole minna, seda metsikumaks la'heb. Raa'giti, et kusagil seal yleval elavad pa'ris ho'imud, kes nii pool paljalt ringi jooksevad... Pidasime pikalt siis la'biraa'kimisi ja lopuks saime kaubale, et la'hme koos giidiga, kes oli seal kohustuslik moo;da dsunglit 2 kyla jagu yles ja siis paadiga moo/da joge veel ko'gremale, kus on need paljad inimesed. Me oleks tahtnud minna ilma giidita, sest Tonis oli vaadanud ellujaa'jat ja mina lugenud Tarsanit, nii et oleks lodvalt ise hakkama saanud aga kord on kord. Dsunglis oli va'ga palav, nii et ma enamva'hem ikka pidin vaatama vahepeal, et pilt tasku ei la'heks... vedeliku puudus tekkis vist. Mets ise oli piisavalt metsik minu jaoks kyll va'hemalt, kuigi sealkandis vist mingeid loomi eriti polnud. Tee oli monusalt mudane ja lo/gane koguaeg, nii et olime lopuks ylepeakaela maa'rdnud. Esimene kyla mis tuli oli ha'sti selline ilus - dsungli sees ja kuidagi tundus selline armas. sealt la'ksime suht kiirelt la'bi. Tagumine kyla meenutas aga ootamatult hoopis suvilarajooni - laudadest tehtud yhesugused majad, numbridki peal. Nii me siis veetsimegi ohtu selles metsikus suvilarajoonis, mis patukest salata... telekat vaadates :) Sellel saarel olid enamus inimesi kristlased, siis pyhapa'eva hommikul ka'isme ka kirikus - aru va'ga ei saanud, aga Jumal oli sama. Otsustasime, et edasi kaugemale ei soida, kuna kohalikud raa'kisid, et seal ei olegi mingit kyla, vaid kaks inimest elavad, kes siis raha eest panevad oma suled kylge. Soitsime tagasi paadiga sinna keskmisesse kylla. Seal elasid ka moned endised ta'toveeringutega ho'imu inimesed... elektrit ka ei olnud... Ilmselt seal ka palju valgeid polnud ka'inud, sest igalpool kus me ka'isme ja'litas meid ~ 50/70 inimeste/laste grupp. Pyytsime seal siis joest kala, aga yhtegi ei saanud. Ma'ngisime kohaikega vorku, mis on seal pa'ris populaarne - igas kylas on plats. No ja siis lihtsalt istusime siin seal ymber suur rahvakari. Kylarahvas soo'b seal mingit imelikku kohalikku toitu - saagu on nimi.. selline ta'rklisest tehud ja lehe sisse keeratud asi... koguaeg ainult seda soo;;dvadki - lahe, ei pea motlema mida syya!
Ja'rgmise oo; veetsime dsunglis... meil oli ammu see plaan aga kuna giid oli meiega kaasas ei teadnud kas o'nnestub. Leitsime mingi sellise katuse aluse ja ytlesime giidile, et tahaks oo;seks jaa'da sinna ja ootamatult oli ta nous, ise la'ks kylla tagasi. Esimene asi mis yritasime oli bambusest tuld teha... tuli neid puu tykke yksteise vastu hoo'ruda - ma yhest ellujaa'mis raamatust seda lugesin. No ja hakkaski suitsu tulema... kui me koik kordamoo;da ennast oimetuks olime saagindu, siis lopuks saime ka tule ka'tte. Va'ga voimas tunne oli. To/nise initsiatiivil ehitasime ka yhe bambusest katusealuse, kust ta oo;sel la/bi vajus. Magada oli va'ga kehva sest kuigi olid saa'sevo'rgud siis mingid v'aikesed kihulased na'ksisid meid, neid oli meeletus hulgas. Aga tekialla ei saand minna sest siis oli jube palav. Lo]puks ma siis magasingi niimoodi pyksid peas ja sokid ka'te otsas.
Nyyd pean minema, sest aega ei ole rohkem kirjutada... Ta'na ka'isime kohalikku haiglat vaatamas, sest makul on sinusiit. Palvetaime, vast homseks on terve. Kohalikus radioloogia osakonnas ka ka'isime - neli oli Logiq 5, meil on 9 vist. Nyyd la'hme oo/seks yhe vulkaani otsa ja siis vist lendame balile voi lombokile, et saaks surfamist proovida.

Kolmapäev, 20. jaanuar 2010

Reisil nyyd siis olemegi.

Reis on kulgenud seni p'ris p]nevalt. Kes ei usu, et me oleme v'lismaal, siis vaadake, t'pit'hti siin ei ole, sellest te saategi aru et oleme va'lismaal. Ja'ime aasia lennust maha... lend eestist hilines kokku 4 tundi peaaegu ja meil oli kahe lennu vahe ka 4 tundi... terve lennu ikka lootsime et j]uame, vo`tsime kogu pagasi yles ja puha aga ikka ei jo~udnd. Ka'isime siis yhe pa'eva londonis, mis oli ka suht tore. Siis la'ksime malaisiasse, kus olime oo' lennujaamas. Ajavahe to~ttu oli nii, et eesti oo'sel siis lendasime ja kui j]udsime malaisiasse algas seal ja'lle ootamatult oo;. yritasime ja'lle magada kuid kella 3/st olid koik kopsti yleval - nii imelik, et yldse und polnud. Siis joudsime jakartasse, kus lagsime misjona'ri perele kylla. Seal oli supper lahe. Selline toeline slummi elu... ja kui on keegi oma inimene ka seda veel na'itamas on ekstra tore. Ma'ngisime kohalike lastega naljama'nge ja kylameestega malet ka ma'ngisin. Seal varsti peaks tulema yleujutus, aga praegu veel oli nii, et m]nelpool oli vett aga Egoni kodus veel polnud = v]ibolla la'hme tagasi teel sealt veel la'bi. Nyyd oleme sumatral ja so]idame na'dalaks tsunglisse yhele va'iksemale saarele, seda tsunglit kutsutakse hellitavalt malaaria tsungliks, nii et v]tsime mingit kohaliku rohtu isegi. To~nis Roosimaaga ka just natuke aega tagasi kohtusime - kimab siin motikaga ringi, ta on meiega vist nii na'dalakese.
Lund siin ei ole. Selles linnas kus praegu oleme on moni aeg tagasi olnud suht suur maava'rin, nii et osad majad on ta'itsa lo;ssis. Pyyame siis valmis olla kiiresti aknast va'lja hyppama.
Minu nimi ta'hendab indoneesia keeles "surnud", nii et koik saavad selle kiiresti selgeks :)

Neljapäev, 7. jaanuar 2010

Käisin siis sündind last ka Tartus vaatamas nagu lubasin. Nii armas!

Reede, 1. jaanuar 2010

Minu õde sünnitas täna endale ühe lapse juurde. Ta tegi sellise öösünnituse, mõtles, et las olla mehele ka väike üllatus uueks aastaks, et kui ärkavad siis on uus laps niimoodi magab armsalat voodis juba aga noh, ikkagi kogemata ta lobises enne kõik välja ja siis viidi ta haiglasse sünnitama, nii et kõik läks hoopis tavalist moodi nagu ikka need lapsed sünnivad. Sündis poiss, sest kuna meie peres olen mina oma õest järgmine laps, siis olen olnud ka talle heaks eeskujuks, mille pärast ta nüüd sünnitaski juba teise poisi järjest. Nii et olge siis rõõmsad ka kõik teised inimesed, kes te pole minu õed, et jälle on üks eestlane juures ja tehke ise ka midagi lahedat ikka uuel aastal.

Siia panen veel ühe pildi kuidas võiks näha välja Merikese ja Taavo perepilt mingi 30 aasta pärast, siis kui Joonas on parajasti poes ja ainult see uus laps on kodus.