Esmaspäev, 29. detsember 2008

Kuidas võita sõpru...

Avastasin juhuslikult selle nipi kuidas võita sõpru. See võib tunduda keerulisena, aga tegelikult on see hästi lihtne. Tuleb lihtsalt teha nii...
Kõigepealt lähed võõra inimese juurde ja räägid taga natuke juttu. Mõtled sellise teema, mis hästi sobiks. No näiteks kui keegi müüb turul maasikaid siis lähed ja küsid, et mis maasikad ka maksavad - noh tavaline küsimus, et ta ei kahtlustaks sind sõpruses. Siis tavaliset tulevad veel mõned laused jutu jätkuks ja siis saabub oluline hetk - see on see hetk, kus võõrad inimesed tänavad ja lahkuvad sõprad aga ei lahku. Nii pead sinagi tegema - ära lahku. Jää lihtsalt seisma isegi kui ei oska midagi rääkida, siis lihtsalt seisa seal. Mõlemal on küll algul piinlik võib olla aga ei pea ka olema. Ja siis te olete seal niimoodi kahekesi võibolla tükk aega isegi ja lõpuks nagu harjute teineteisega ära ja siis pikapeale hakkate jälle midagi rääkima ja siis võibki öelda, et teist on saanud sõbrad. Olen näinud, et see toimib oma elus ja ka kõrvalt olen seda näinud. Tehke nii kui te tahate endale sõpru saada.

Teisipäev, 9. detsember 2008

Kui pühapäev on püha päev on kõik okei okei!

Hakkasin eile mõtlema, et miks välismaa kalendrites on pühapäev pandud esimeseks päevaks aga meil on nädala viimane päev. Et kas sellest tuleb siis mingi vahe ka? Et kas nad tõesti alustavad nädalat pühapäevaga? See tundub natuke ju helgem kui alustada esmaspäevaga. Ja nädalalõpp on samuti helge, sest laupäev on saunapäev!
Pühapäev kui nädala esimene päev annaks hea alguse kogu nädalale. Pühapäev kui viimane päev nädalas võtab nädala küll kokku, kuid võibolla siis jääd liiga minevikku vaatama, mõtled kuidas läks aga tulevaks nädalaks ei valmistu, sest seda pole veel tulnud... oled vanas nädalas endiselt - päästad mis päästa annab aga see on ikkagi ainult see üks päev, kuid võiks olla terve nädal. Ja siis algab nädal esmaspäevaga - kohe pead hakkama tegutsema, aga psühholoogiliselt ei ole valmis, nagu hakkaks jooksma 100 meetrit ilma stardieelse keskendumiseta (mida ma tavaliselt teengi, aga telekas nad ju keskenduvad päris pikalt). Või siis see on sama nagu tavaliselt on, et õhtul tulevad ilusad mõtted ja tahaks teha palju heategusid aga hommikul on ikka jälle raske ärgata ja tuju on paha - tulgu siis mõtted juba hommikul, et neist oleks kasu ka midagi ütleb minu praktiline meel.
Iseenesest väga vahet ei ole võib kokkuvõtteks öelda aga põhimõtteline vahe on...

Teisipäev, 2. detsember 2008

Alateadvus

Ma olen ikka päris lahe. Miks ma seda arvan on sellepärast, et ma ikka viitsin jännata. Mingi näiliselt väikese asja nimel näen kõvasti vaeva ja siis saavutan eesmärgi. Usun et nii peabki.
Mis ma siis viimasel ajal olen teinud. Eile õhtul vaatasin kuidas ühes fotoprogrammis teha pilte ilusamaks, et panna kontrasti juurde ja niimoodi igatemoodi annab. Seal oli näiteks üks ilus sinine laine, mille sees surfas mees. Noh ja kui nüüd töödelda seda pilti siis värvid muutusid veel ilusamaks. Peale seda ma läksin magama. Unes nägin, et olin oma vanema õe Maritiga reisil. Kõigepealt ekslesime mingis linnas, siis läksime lennujaama kus oli meil üks sõber, kes meid suure lennukiga peale võttis. Siis lendasime ühte teise riiki ja ta tegi spetsiaalselt meie jaoks peatuse ja lasi meid maha ühe mere kaldal asuva maja juures. Lubas lennuki ära parkida kusagile teise kohta ja ka sinna tagasi tulla. Me siis seisime seal maja ukse ees ja ma vaatasin merd. Meri oli väga ilus, eriliselt ilus - lained olid päikese käes kuidagi ägedalt tumesinised. Hakkasin fotokat otsima, et sellest pilti teha. Siis juba helises äratuskell ja ajas mul piditegemise untsu. Paar korda lükkasin äratust edasi aga siis meri enam nii ilus ei olnud ja pilt jäi tegemata. Aga see selleks.
Pärast hakkasin mõtlema selle unenäo üle. See ilus meri mida ma nägin tuli sellest, et vaatasin enne magama jäämist seda surfari pilti. Noh ja siis minu alateadvus tahtis mulle seda unes näidata, sest tähtsaid asju ikka peab näitama või mis on päevast meelde jäänud. Aga selle asemel, et mulle lihtsalt see pilt tuimalt ette pista kui ma oma silmad kinni olen pannud tegi ta hoopis lahedamalt - mõtles välja terve pika rännaku ja siis nagu krooniks pani selle mere pildi, veidi muudetult, nii et ma algul arugi ei saanud. Tal oli kõik läbi mõeldud, juba kohe siis kui ma magama jäin, et kuidas oleks huvitav ja täpselt õigel ajal jõudis välja pildini - just enne ärkamist. Noh eks ta oli ka näinud millal ma kella äratama pani, sest ma ise ju panin oma kella äratama. Vat selline alateadvus on mul - ikka tõsine tegija, mitte mingi kergema vastupanu teed mineja!