Esmaspäev, 17. november 2008

Iga kord kui ma lifti astun avaneb mulle ikka ja jälle sama pilt.





Mõnes mõttes päris masendav. Aga ma ei lase sellest häirida. Homme tuleb kõrvaarsti päev. Mul nimelt kõrvad vahel ei kuule kõike. Selle järel tuleb silmaarsti päev - hea kui elus on teatud stabiilsus.

Kolmapäev, 12. november 2008

Eriline päev!

Täna on minu jaoks väga eriline päev, sest mu üks ammune unistus sai teoks. Oleks ka võinud minna muidugi paremini, sest hommikul üritasin uut tööle minemise kiirusrekordit, mis kahjuks luhtus. Senine rekord autoga lasnamäelt on 13min. Täna läksin kümneks ja ummikuid ei olnud karta, nii et siis üritasin. Algus oli päris hea. Enne kanalisse sisenemist on üks kriitiline valgusfoor enne mida tuleb natuke kiirendada, et ühe ropsuga läbi saab. See õnnestus ja olin isikliku rekordi graafikus, et alistada maagiline 10 min piir. Kuid lõpus läks kõik nässu. Kõigepealt jäin ühe foori taha, kust oleks pidanud ilusti läbi saama aga eesmine auto lihtsalt venis. Siis korraldas käki üks jalakäia, kes ühe foori oli punaseks vajutanud asja eest teist takka. Parklasse keerates oli lootust saada 12min, kui minu ette ilmus mingi puulehti vedav traktor ja nii ta läks - jälle 13min. Aga see selleks.
Kui tööle kohale jõudsin, läksime kohe kohvi jooma. Olen ammu unistanud, et võiks olla mõni söökla või noh, mingi koht selline, kus tuled sisse ja saad öelda - mulle nagu tavaliselt. No täna siis läksingi leti äärde ja võtsin lihapiruka endale taldriku peale ja läksin juba kassa juurde. Seal on üks kollases riides neiu, kes siis võtab raha aga paneb ka kohvi või tee või mingi joogi. Seda võtta ei ole niisama kerge. Seal peab ütlema, mis kohvi sa tahad või mis tee ja siis kas suurt või väikest ja kas koorega või ilma. No ja kui ma olin siis temani jõudnud küsis ta, et kas peale lihapiruka veel midagi - nii selgelt on need sõnad meeles kuidas ta neid küsis! ja no ma siis mõtlesingi, et nüüd võiks olla see hetk, sest eks ma olin ennegi seal söömas juba käinud. Väike närvipinge tuli sisse, kuid ütlesin siiski väliselt rahulikuks jäädes need saatuslikud sõnad - mulle nagu tavaliselt! Neiu tegi natuke naeru näo, aga ei küsinud midagi. Andis mulle kohvi, suure tassi sees, koorega - just nagu tavaliselt!