Malaisiast

Mul jäi see osa vahele omal ajal. Kirjutan nüüd tagant järele, terviklikkuse huvites.
Malaisiast me Maqga midagi ei teadnud. On ta rikkas või vaene või mida on. Läksime sinna algul mõttega, et sõidame lõuna taisse sealt. Kuna aga aega oli ikka napilt ja seal olid ka rannad ja värgid siis sõidsime seal ühele saarele hoopis ja olime seal mingi vist 4 päeva. Puhkasime. Saar oli selline nagu ikka vist ettekujutatakse seda ideaalset puhkust. Rand ja liiv ja palmid ja .. hommikul tõused üles ja lähed sööma - mere kaldal on söögikohad kõik reas. Noh natuke kallim kui oli tais aga mitte väga hirmus ka. Siis mõtled mis teed - kas päevitad või istud niisama ja siis sööd lõunat ja pärast õhtut. Me enamus aega siis vaatasime neid kalu ja koralle. Need hakkasid kohe pihta sealt samast, nii et laenutad selle maski ja lestad ja asud kalu vaatama. Võrreldes austraaliaga oli võibolla veidi hõredam aga enamvähem ikkagi sama lahe. Just see meeldis, et sai suva ajal sinna minna ja ise valida kohti. Kahel päeval laenutasime ühe paadi ja siis sellega sõidsime erinevatesse randatesse. Maq-l õnnestus saada palmi küljest paar kookospähklit ka isegi kätte, mida me ei saanud küll lahti kahjuks. Need üksikud rannad olid toredad - nagu oleks üksi saarel - kuigi iga s rannas oli ikkagi mõni turist ka kahjuks. Vahepeal üritasime landiga neid värvilisi kalu püüda - paar tükki saime isegi kätte ja viskasime tagasi. Haisid proovisime ka püüda aga nad ei võtnud vedu. Pärast tuli välja et seal olid üldsegi taimetoitlastest haid, mida me algul õnneks ei teadnud, nii et siis ikka natuke saime hirmu ka tunda. Noh mingi poolteist meetrit nad olid, nii et mitte ka väga hull ei olnud. Saare keskel oli paras selline vihmametsa tihnik. Nii me siis seal ujusime ja sõime. Ühel õhtul võtsime mingist söögi kohast full seti - mis siis vist tähendas, et oli juba nii komplekteeritud kokku kõik söök ja magustoit ja nii... siis seda tuli nii palju, et ei mahtunud lauapeale ära, siis pandi mingid lisa riiulid laua kõrvale - a toit oli päris hea. Jalad läksid mädanema, sest lestad hõõrusid varbad ära. Ühe korra nägime ka suurt kilpkonna, kes oli ikka suur. Pärastläksime veel otsima aga ei leidnud enam kahjuks.
Siis käisime veel dzunglis - vaatasin, et inglise sõnaraamat annab sõnale jungle, ehk siis dzungel ka hoopis parema eestikeeles vaste - rägastik, nii et siis kasutan edaspidi seda, et mitte panna neid z tähti ja muid võõrtähti.
Rägastikus olime 2 päeva. Vihaga hakkasime öösel minema, kuigi tegelikult ei tohtinud. Üks tädi, kes meie kotid kappi pani, veel rääkis kuidas on olemas spetsiaalsed ööekskursioonid madude ja skorpionite ja ämblike vaatamiseks. Noh see meile natuke mõjus hirmutavalt aga kuna olime terve päeva mingi bussisõiduga ära jokutanud siis ikka läksime. Üritasime siis hoolsalt taskulambiga vaadata, et kellegile ei astuks peale. Kui juba 2 km oli rägastikus käinud siis järksu läks taskulambi pirin läbi. Noh kohe ei oskandki muud edasi teha kui panime telgi sinna samma raja peale. Kuna oli pime siis ei näinud kaane jala küljest ära võtta nii, et hommikul olid väikesed kuivanud verenired jalgadel ja kolm paksu kaani ootasid kolmekesi rivis telgi ukse avamist. Kusjuures ilma mingi liialduseta, nad tõesti ootasid rivis seal ja just ukse ees - no ei saa aru mina kust nad oskasid niimoodi kokku tulla. Lasin siis nad välja ja müttasime edasi. Rägastikus pidid elama nii elevandid kui tiigrid - lootus oli suht väike neid näha aga me ikka loodsime. Ühes kohas nägime elevandi teerada aga see oli ka kõik. Kahjuks ei olnud aega kauemaks sinna jääda ja sügavamale rägastikku minna - siis vast oleks midagi näinud. Kuna meil ei olnud sööki kaasas siis läks kõht lõpuks nii mõnusalt tühjaks, et tuli hea söögisisu. Natuke vahepeal sõime suhkrut - ainuke asi mida meil veidi oli.
Noh ja siis läsime pealinna tagasi sealt ja mina sõitsin taisse ja maq sõitis otse hongkongi.
Mis ma algusest tahtsin kirjutada, et Malaisia oli üllatavalt kuidagi arenenud võrreldes eelmiste riikidega - kuidagi selline puhtam ja korralikum, pealinn päris uhke. Igal pool olid palmide kasvatused, meie teravad silmad juba lennukist märkasid seda, mida siis kasvatati kuulu järgi õli saamiseks.
Nüüd ei mäletagi enam kas hongkongist ka midagi kirjutasin.
Aga vihjena muidu võin öelda, et oleme nüüd juba tükk aega eestis tagasi.