Aasia

Tsau! Oleme nyyd Markusega Kambootsias... oh seda elukest kyll siin... oh seda kuumust ja oh neid armsaid vaeseid lapsi, kellest me kuidagi ilma pilti tegemata moo;da ei saa ja oh oh, neid agressiivseid tuk-tuki mehi - oh neid kyll. Siin wifiga pole teab mis head lood, aga vast onnstub moni pilt panna la'hiajal. Mul levi pole telefonil siin, nii et sonumeid eriti pole motet saata.

Natuke kahju on, et pole siin oma autot. Tihti lugu tahaks peatuda ja pilti teha ilusatest kohtadest aga häälega sõites ei raatsi maha minna, sest mine sa tea palju jälle pärast ootama peab. Vahel on nii, et auto paneb sind kusagil maha ja siis küll hääletad, aga samas loodad, et keegi niipea peale ei võta, sest ümberringi on nii ilus koht. Praegu teeb veel ilusamaks see, et kohati on korraga kõik kolm aastaaega - talv, sügis, suvi...  aga teil on kevad.

Pilt autoaknast:

Panen paar pilti ühest imedekohast küll, kus käisime. Esimese pildipeal see viltune tüdruku on Lõuna-Korea tüdruk Jang, kellega ma nüüd kaks nädalakest olen rännanud. Ta tuli nii Anni asemel, kuna algul pidi koos temaga tulema aga kuna ta ära jäi siis ikka tuli. Teise pildipeal olen koos ühe sakslasega toas, mis tegi ühed suureks, teised väikseks.

Vahepeal kui austraalias farmis töötasime kolisid mu arvutisse sipelgad. Noh ega see vist arvutile hea ei ole, aga mõtlesin, et kuni nad sinna okkaid vedama ei hakka siis las olla... võibolla isegi söövad seal sees tolmu ära või midagi. Siis kui ära läksid jäid ka sipelgad maha. Alles hiljem avastasin, et üks on jäänud kinni ekraani taha kuidagi :) Tempel mällu igaveseks.

Päris palju olen hääletanud nüüdseks. Vahel läheb kiiresti vahel aeglaselt... tore on see, et enamasti ikka ümberingi ilusad kohad. Ükskord sattusin niisugusesse kohta...





võttis kohe hetkeks tõsiseks....





no õnneks mul üle ühe päeva (tunni) seal ei läinud :)

Kepleri rada

Kõndimine võttis aega neli päeva. Ööbisin telgis enamus ajast. Mida siis öelda kokkuvõtteks, ju et kas siis oli ilus või kole. Noh ikka ilus oli, sest kuidas sa ikka ütled teise maa kohta midagi halvasti. Kui sulle keegi külla tuleb, kas siis tahaksid, et külaline ütleb: "Tore oli, et mind endale külla kutsusid, ainult kahju, et sa nii kole oled". Ei taha ju seda ilmaski.
Ilmaga mul ei tea nüüdi kas vedas või mitte.. .kui jõudsin mäe otsa oli vihmane kohati ja tuuline... järgmine päev ka sadas. Samas jälle tulid siis pilve vahelt päikesekiired vahepeal huvitavalt välja, mida ka üritasin pildistada, aga mis ei tahtnud kuidagi eriti tulla välja. Viimane hommik oli selge ja külm - mägede tipud olid öösel sadanud lumega kaetud ja madalamal oli kohati halla. Mäed on alati ilusad minu meelest... veel ei ole koledaid mägesid külastanud. Mets oli ka ilus - samblane ja jättis iidse mulje. Päris suur osa rajast läkski läbi metsa. Ühe kohapeal olid eriti naljakad samblad... sellised valged ja rippusid puude peal... mulje oli nagu oleks lumi, kohe ehmatasin. Rada muidugi oli hästi korralik ja isegi WC-sid oli põõsaste taga.
Üks ööbimine oli huvitav. Kuna viimane teelõik osustus pikemaks kui arvasin, siis pidin kusagil ööbimiskoha leidma. Muidu olid väikesed majakesed kõik 40 dollarit aga siis leidsin veidi raja kõrvalt järve äärest ühe maja, mida kaardil ei olnud. Seal oli üks vanem mees, kes ütles, et see maja tasuta. Ta oli ise seal mitu päeva juba kala püüdnud. Ütles, et tuli jõulu ajal töölt ära ja nüüd sõidab ringi ja mõtleb elu üle järele... Nii me siis istusime temaga hämaras toas ja vaatasime kaminatuld, kohe mitu tundi istusime...  ja kumbki mõtles oma elu üle järele.