neljapäev, 25. veebruar 2010

Mõtlen ikka vahel evolutsioonist. Ka täna mõtlesin, kõndides Solarisest Viru keskuse poole. Ise ma arvan, et ikka Jumal tegi maailma aga võibolla ta tegi selle kuidagi niimoodi evolutsiooni abil. Et ta ka katsetas, algas väikestest rakkudest peale ja siis järjest täiustas. Tundub loogiline, sest ta on ju ka inimene - no nii ei saa tegelikult öelda, ma tean, sest ta ei ole, aga võibolla meie olemus on ikka kuidagi sarnane tema omaga, ma arvan küll. Usun et mingi põnevuse moment ikka oli Tal kogu selle universumi ehitamisega ja see eeldab seda, et tuli katsetada, sest kui kõik oleks juba automaatselt kusagil kapis valmis olnud siis oleks ju igav.

Kui mõtlen aga evolutsiooni teooriale kust Jumal on välja jäetud, siis see tundub väga ebatõenäoline aga mingil määral siiski loogiline. Üks asi aga millest ma aru ei saa on see, et miks elusad olendid selles teoorias elada tahavad? Miks nad püüavad oma elus olekut iga hinna eest säilitada? Kui elu tekkimine oli juhus, siis tähendab see seda, et elul kui sellisel pole iseenesest mingit väärtust. Maakeral on ju suva, kas tema peal on kivi või näiteks vihmauss. Vihmauss üritab elus püsida, aga miks ta üritab? Kõigil on ju temast suva... miks toimus areng järjest keerukamate organismide suunas? Selleks, et kindlustada elu püsimine järjest keerulisemates oludes - konn ei saa külmas hakkama aga imetaja saab. Aga kui elu tekkimine on juhus siis pole keegi elu püsimisest tegelikult huvitatud... kõik võiks lõppeda, kogu elu võiks kaduda ja sellel poleks mingid tähtsust, sest poleks kedagi, kes seda isegi märkaks või suudaks kuidagi teadvustada. Lihtsalt kivi oleks kivi peal nagu üks kuulus poeet on kunagi öelnud.

See on üks põhjustest, miks ma arvan, et Jumal on siiski olemas, sest kui millegil poleks mõtet, siis oleks see ikka suht mõttetu.

Varem mõtlesin ma veel ka sellest üpris tihti, kas Solarise kask on päris või kunst - ma nagu sain aru, et ta ei saa olla päris, sest ta on ju ruumis. Samas jälle kui vaatad teda siis ta tundub täpselt nagu päris. Nüüdseks on aga selge, et ta ikka ei ole päris, sest talle on oksad külge liimitud kui lähedalt vaadata. Nii et nüüd ma sellele eriti enam ei mõtle.

Reisilt olen ka nüüdseks tagasi. Loodan, et jõuan veel enne maale kui lumi ära sulab. Väiksena meil alati oli suur mägi lumest, mis talve jooksul kogunes ja siis sai sealt kelguga alla lasta. Sellel aastal on niipalju lund tulnud, et saaks teha vist kasvõi maja kõrguse mäe. Kui ma oleks alles väike poiss, siis ma nii väga tahaks, et kui ma oleks nii suur nagu ma praegu olen, siis ma teekski selle suur mäe päriselt ehitaks valmis.

6 kommentaari:

ave ütles ...

Siis teegi ja vii oma väikesed sugulased sinna mäele ja siis on nagu kaks unistust ühes, või pool unistust või siis mai teagi nüüd, midagi selle unistusega igatahes on.

Liis ütles ...

hmmm... see on sul küll väga huvitav point jah, et miks elu tahab jätkuda maal... ma nüüd kohe mõtlen sellele.

maqrada ütles ...

lumi lumi peal ja mul on juba suurim mägi, mis kunagi siin hoovis olnud valmis. lisaks veel kuurikatuse kelgumägi sai ka valmis. kiirusta, enne kui sulab.

Kane Barrel ütles ...

hehe :)
väga hea point evolutsiooniteooria juures, ise ka selle üle mõeldud... jõudsin samale mõttele sellega.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan, et need, kelle jaoks elus püsimine polnud väga tähtis, on juba surnud. No näiteks, kui oli 100 vihmaussi, kellest ainult üks mõtles, et pingutaks natuke, ja ülejäänud 99-l oli suva, siis see 1 uss leidis hiljem teise endasuguse ja nende järglastest juba 25-l oli geneetiline eelsoodumus raskustest elusalt välja tulla, näiteks lombist välja rühkida, et mitte ära uppuda.
Mis ei tähenda, et Jumalat poleks...

Anonüümne ütles ...

totaalselt hilja küll kommenteerida seda kase-asja, aga vbla on just hea, et nii hilja ja pärast põhiteemat (evolutsiooni st).

Ühesõnaga - tahtsin öelda, et Solarise kase tüvi on päris. Aga oksad on kunst.

Ja papagoi liigutama hakkamist ei maksa ka sinna ootama jääda. :)