Viimase aja kõige suurem läbielamine juhtus mul pühapäeval, kui sõitsin bussiga Tartust Tallinna poole. Lugesin parajasti Tõde ja Õiguse raamatu esimest osa. Seal oli Krõõt jäänud oma teise lapse ootele ja kui sünnitusvalud pihta hakkasid olid kõik just kusagile ära läinud. Andres ilmselt oli väljal niitmas koos Jussi ja Mariga, Saunamadis küttis sauna ja Oru rahvas oli oma kodus. No ja siis juhtuski nii, et ta sünnitas lapse päris üksi ära ja veel roomas mööda põrandat, et ta puhtaks pesta, sest jõudu ei olnud püsti tõusta... ja pärast kõike seda jääb teadmine, et mehe jaoks on see ikkagi üks suur pettumus, sest sündis tütar, mitte poeg nagu oodati. Karm ma ütleks.