Natuke kirjutan teile oma tegemistest, nii ühe ropsu ja hingetõmbega.
Riias ööbisin ühe tuttava juures, kes oli mul hea sõber kristlike arstitudengite laagrist. Tal oli korteris veel palju sugulasi - ema vaatas öösel kossu ja ülejäänud magasid. Hommikul kõik tõusid ja oli tore vaadata mis nägu nad olid. Riiast lendasin frankfurti. Jõudsin sinna päeval ja pidin jääma ööseks, sest ma ei tahtnud mitte sinna jääda kuna lennujaamas on lahe olla. Loodsin ka seal ühed piletid ära osta, aga nagu Markus mind juba hoiatas siis seal ei olnud tasuta netti. Lennujaam oli suht väike ja mõned ikka lamasklesid veel nurkades. Siis lõpuks ma võtsin endale ühe trepialuse koha ja siis see sai väga popiks. Ööseks tuli sinna magama vähemalt u. 10 inimest. Siis järgmine päev lendasin Prantsusmaa ühte linna. Enne veel üks mees pani oma noa minu kotti, noh paljus et ma paneks, et ta ei saa seda lennukisse võtta. Siis ma vaikselt lootsin, et äkki ta on ingel kes tahtis mulle noa kinkida, sest enne ma just mõtlesin, et mul nuga ei ole. Aga siis ta ikka tahtis seda tagasi. Prantsusmaa lennujaamast jäi mulle meelde see, et ma olin seal internetis ja siis üks naisteadustaja rääkis seal hästi naljaka häälega. Sealt läksin edasi hääletama. Lauri rääkis, et kindlasti tuleb teha silt. Ma siis tegin ja sain kohe ka peale. Need juhid hääldasid seda koha nime hoopis teistmoodi kui ma oleks osanud, nii et oligi hea et oli silt ja siis kui ta küsis üle mult et kuhu ikka tahan sõita, siis ma võtsin selle suure sildi jälle autos lahti ja muutkui näitasin talle. Tee oli täpselt nagu coln mäkrei prantsuse asfaltrallis. Kahe autoga sain sinna kohta kus mul palverännak hakkama pidi. Leidsin kohe sealt ühe palverännaku maja ja seal oli sees mees, kes ütles, et peab öömaja eest maksma 12 eurot. Mu arust oli seda liiga palju. Noh enne olin kuulnud, et nii mõni euro läheb või siis üldse annetus. Igatahes ma jäin sinna mõtlema ja siis ta juba mulle ütles, et ega ida-euroopa turistidel ei olegi teinekord raha ja et pangu ma niipalju kui tahan. Jätsin koti sinna ja läksin linnapeale ootama teisi - Mari-liis, Kadri ja Helina, kes pidid tulema. Kui nad tulid siis nad tulid nii hilja aga nii kiiresti, et olid juba endale ise öömajad ära võtnud teistes kohtades ja ma läksin ise sinna mehe juurde tagasi, kes oli juba magama läinud. Ma pimedas leidsin endale ikka mingi voodi ja öö oli samahästi kui veedetud. Selle rännu juures on päris äge see et kõik tõusevad nii umbes kella seitsmest juba või natukese varem, sellepärast et siis on mõnusam käia hommikul - ja kusjuures ongi. Mul nagu omamoodi sellega väike unistus täitus, et tavaliselt kunagi hommikust loodust ei näe kuna ei viitsi tõusta - nüüd näeb küll. Praegu kui ma kirjutan siis on juba seitsmes päev. Ma igast päevast ei viitsi kirjutada, kirjutan nii üldjoontes. Kott sai mul suht normaalne, mingi 13 kilo. Siis ikka õlad jäävad haigeks ja puusad - siiamaani aga nüüd vähem. Jalad ka ikka väsivad ära aga ka veidi vähem. Alguses olid kõike suuremad mäed esimene päev ja siis oli ka meeldivalt jahe. Ilus on loodus siiamaani koguaeg olnud. Algul oli hästi palju lambaid kellel olid kellad kaelas. Ja hobused mõned. Mis eriti huvitav, siis lindudest lendavad siin taevas kotkad. Algul kohe vaatad suure huviga ja ei olegi nii lähedalt näinud. Noh pärast vaatad juba ainult nii, et silmadega. Siis näed ka ja oma kulmukarvad paistavad ka. Kui vaatan alla silmadega siis on huvitav see et habe paistab - noh sellised üksikud karvad - ma pole habet ajanud ja päris huvitav mis sellest lõpuks välja tuleb. Kes siin need teised inimesed on, siis põhiliselt on pensionäärid. Aga hästi visad on kõik ja marsivad meist ikka kiiremini. Siis kui nad mööda lähevad peab ütlema "olaaa". Üldiselt võib neile igasugu asju öelda ka eesti keeles, nad jäävad ikka rahule. Siis kõik kõnnivad nii rohkem omasoodu ja ööbimispaikades saadakse jälle kokku. Ma eriti pole kellegagi juttu ajanud sest ajan eestlastega juttu. Näis kui nad nüüd homme ära lähevad kas siis räägin rohkem võõrastega. Ööbimismajades on narid - kõige lahedam oli üks kiriku moodi suur saal kus oli sada voodit. Siis kõik juba peavad kümneks magama ja norskavad. Ma rohkem pidin ise rääkima unes. Üldiselt unenägusid näen päris palju. Algul olid meeldivamad, nüüd viimane öö nägin kaks päris õudsat unenägu - üks oli see, et mingi imelik zombi moodi poiss sõi viljateri, mis olid nõiutud või midagi sarnast ja siis teine oli see, et ma pidin kahele inimesele sünnipäevakinki otsima. Jalad mul on vastupidanud hästi - Mariliisil on kõige rohkem ville. Siis ikka igaüks paneb jalale mis tal on - osad panevad vaseliini ja ma panen Kalevi kingitud Saialille salvi. Söögiga on nii, et siin on sai eriti populaarne. Mulle sai meeldib, nii et sellega on hästi. Vahel saab teha köögis süüa vahel eriti ei saa, veekeetjaid siin ei ole see on imelik. Teeääres saab ka marju korjata. Maq-le saatsin sõnumi, et sööme põldmarju -- me mitmel eesti matkal niisamuti põldmarju söönud. Siis niikui sõnumi sain ära saadetud, varsti Mariliis tuleb viinamarjakobar näpus. Ma ei teadnudki et kus need viinamarjad kasvavad ja ei osand otsidagi. Mariliis ütles, et mõnda asja peaks ikka teadma. Ma siis ütlesin, et ütle mis puu see siis on mille all Helina istub? Ise vaatasin, et oli nii paju moodi. Siis kõik hakkasidki mõtlema, mis puu see on ja mõtlesid, et on hoopis mandli puu. Siis hakkasime mandleid sööma. Need olid päris head. Siis varsti ma juba nägin suuri viinamarja põlde ja nüüd nad muutkui ongi radade ääres. Siis saab sealt ikka natuke võtta. Peale selle leidsime veel kreeka pähkli puu ja kranaatõuna puud nägin ka eemald ja oliivipuud. Nii et päris lahe näha kuidas need kõik kasvavad. 
Üldiselt on nii, et hommikul siis kõnnime ja kui ei jaksa siis puhkame - siis saab niisama puhata või lugeda Piiblit. Mul on kaasas ka see üks populaarne raamat kus on 40 sellist päeva - elu mõtte teemadel - vist enamus on seda lugenud. Päris hea on, et iga päev saab lugeda ühe peatüki ja siis kõnnid ja mõtled sellele mida lugesid, lisaks saab nii aru, mis päev parasjagu on, sest seal on ette kirjutatud mitmes päev on. Piiblist loen praegu vana testamenti- viimati lugesin seda lapsena, nii et päris palju uut hakkab silma mida justkui ei teadnudki. Kõndides siis vahel räägime juttu, vahel kõnnime omaette - siis saab ka palvetada ja mõelda. Kui hakkan üksi käima siis kindlasti rohkem. Ega täpselt ei teagi kuidas üks palverännak tehniliselt välja peab nägema aga eks siis leiutan ise.  
Linnad ja külad ka ja üldse kõik kohad kus inimesi on on nagu väikesed Tallinna vanalinnad - ainult inimesi ei ole, sest neil on siesta. Õhtu poole siis hakkavad lapsed jooksma ja inimesed teisedki tulevad kohvikutesse - suht teistmoodi kui eestis. Ise ikka õhtuks väsib päris ära nii et teinekord ootad juba, et kell saaks üheksa ja saaks magama. Vahel on missasid ka kirikus. Just praegugi üks hakkas ja ma lähen ilmselt sinna. Noh midagi sai nüüd kirjutatud. Kirjutage siis mulle eesti elust ka. Ma nüüd vist annan arvuti Helinale, et ta viib selle oma linna ja kui ma sealt läbi lähen siis saan selle kätte nii peale 20 oktoobrit. Et seniks siis vist rohkem väga ei saa kirjutada. Siin on igal pool interneti automaadid. Nagu sellised masinad et paned euro sisse ja siis saad vaadata. Ei raatsi selle peale kulutada. Kui nüüd üksi jään siis hakkab nalja saama - noh selles mõttes, et on huvitav kuidas on üksi olla. Ja proovin vahepeal telgiga ka ööbida, et mis ma tast muidu kaasas tarin. Ja saab proovida palju ühe päevaga üleüldse jaksab käia.