Pühapäev, 21. jaanuar 2018

Keenia otsematk.

Üks huvitav asi mis me seekord siin Nyahururus tegime oli natuke nagu otsematka stiilis matk.
Seal kuulsa kose juures, mis seal on on nii, et kosk kukub kõrgelt alla ja siis läheb edasi jõgi sügaval orus. Algul on kaldad väga järsud, mida kaugemale seda laugemaks lähvad. Seal sügaval jõeorus on tõeiselt äge vihmamets - suured puud ja liaanid ja igasugu muid taimi. Ainuke jama on see, et kuna seal orus liiguvad ka elevandid, siis ei ole seal eriti turvaline matkata. Tulime aga heale ideele, et kui liikuda mööda jõge, siis ei ole nii hirmus. Siis peaks elevant olema kaugemalt näha ja ei satu nendega ootamatult kokku. Põõsaste vahel oleks ohtlik. Õnneks oli see jõgi suuri kivisid täis, nii et mööda neid sai kenasti liikuda.

See oli nagu omamoodi arvutimäng, kus hüppad ühelt kivilt teisele ja siis kui kusagilt enam edasi ei saa siis otsid järgmist teed. Paar korda pidi tegema ka sellise päris julge hüppe, et kas ikka hüppad järgmisele kivile välja. Vahepeal istusime ja siis oli selline suht ideaalne hetk - vesi vulises ümber, igal pool taimed rippumas, putukad väikesekiirtes lendamas ja kõrgemal igasugu isevärki linnud, kaldal lisasid asjale vürtsi elevandi junnid.


Kõndisime nii kokku umbes 2 tundi. Natuke hirmsam hetk oli see kui pidime jõeäärest mööda kallast üles ronima hakkama, sest siis tuli veidi põõsaste vahel käia. Kuid siis kohtusime kolme poisiga, kes seal puid kogusid ja need teadsid rääkida et elevante läheduses ei ole.
Natuke tegelt oleks neid isegi tahtnud kohata, et tore oleks olnud kui niimoodi piisavalt kaugelt oleks näinud aga noh, väga tore rada oli sellegipoolest.
Tulevikus julgeks seda kõigile soovitada, kes tahavad väikest ägedat matka teha.

Kommentaare ei ole: