Väikesed asjad on tegelikult suured - see mõte meeldib mulle ja samal ajal ma vihkan seda (2 paradoksi!!)
Elus ei saa nii, et lööd maha Koljati ja kõik on rõõmsad - selle asemel tapad iga päev hoopis palju väikesi mehi, selliseid 1m 50-cm -si ja tihti saad ise tappa.
Arutasime seda teemat ükskord Lauriga ja ärritusime vaimus, et kuidas on nii, et seame endale täiesti tehtava eesmärgi ja alati kukume läbi.
Siis läks kõik aegluupi, taustale tekkis julgustav muusika ja me otsustasime, et nii enam edasi minna ei saa. Ei saa olla nii nõrk! Me panime paika, et teeme igapäev 40 kätekõverdust, 40 kõhulihast ja 1 minuti küünartoengus olemist- iga päev!
... jah, iga päev, mitte üks päev ei viitsi ja teine päev teen topelt. Ja nii kuu aega!
Ja mis te arvate mis juhtus?!
Me TEGIME-gi seda! Tervelt kuu aega, nii et ühtegi päeva ei jäänud vahele. Me suutsime! JAH!
Nii et kõik armsad sõbrad, kui teil on elus raske, siis tulege siia lehele ja lugege seda postitust. Samuti võite helistada mulle või Laurile, või tulge külla ja me räägime oma sütitava loo teile veel üksikasjalikumalt! Kui suutsime meie suudate ka teie! Nüüd on kõik võimalik!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Wow! See oli tõesti väga innustav. Jätkame seda venitamise võistlust. Veel parem, teeme seda Keenias, siis ma võin iga päev sinult innustust saada. Ja siis muid, selliseid vaimseid asju, võiks ka Keenias praktiseerida, kui juba selline teistmoodi keskkond on.
nüüd on kuu aega poisike. siis teed aasta, siis on sama lugu kuni lõpuks enam miski ei rahulda. innustus muutuski frustratsiooniks.
lõpuks tulevad haigused - jälle uus väljakutse!
Aga ma võtsin kilo juurde.
Jõusaalis. Treenin kahekilose hantli asemel kolmesega...
Postita kommentaar