teisipäev, 1. juuni 2010

Olen avastanud et mul on düsgraafiku kalduvused. Kuna mind on pikalt koolitatud, siis tean tegelikult, et vahest võib s-i kõrval olla ka nõrk d. Kuigi ma mäletan siiani seda pettumust, kui õppetaja olles ise enne öelnud, et s-i kõrval on alati t, pärst siiski teatas, et vahel ei ole. Mul see düsgraafia väljendub nii, et kui ma kirjutan kiiresti ja olen hästi süvenenud sellesse mida ma kirjutan, siis ma võin teha täiesti absurdseid kirjavigu. Noh, see on juba ammusest ajast et näiteks "pakter" kirjutasin ülikoolis. Viimasel ajal olen oma radioloogia vastustes leidnud selliseid sõnu nagu "davapärasest" ja kõige juba ütleme nii et hirmutavam sõna tuli mõned päevad tagasi - "häggi" - mis siis tegelikult pidi olema "äkki". Njah, see ongi selline asi, et kui siis uuesti sõna loed, siis juba ta tundub vaadates nii ebanormaalne, et igaüks saab aru et valesti, samas ikka ja jälle tuleb taolisi vigu sisse. Aga no mis teha. MRI ajust võiks muidugi igaks juhuks teha.

3 kommentaari:

Tiina ütles ...

OU NOU! Mati, mul on sama haigus! Aeg-ajalt lööb välja ka, siis vahel on mark, eriti, kui tegu on koolitööga, mida pärast pole viitsinud üle lugeda:D.
Peale selle ei usu ma, et leiduks kedagi, kes kiiresti trükkides tobedaid kirjavigu ei teeks, elementaarseid asju teistpidi kirjutades:D.

Et siis minu ajust ka igaks kümneks juhuks MRI? :D

Liis ütles ...

Ja ma kogu aeg arvasin, et sa meelega kirjutad "kärpsed" ja "patuut". Stiilne tegelikult. Häggi peaksid lihtsalt rohkem magama?

ave ütles ...

No, vähemasti sa ei kirjuta, et sa situd diivanil...