teisipäev, 2. detsember 2008

Alateadvus

Ma olen ikka päris lahe. Miks ma seda arvan on sellepärast, et ma ikka viitsin jännata. Mingi näiliselt väikese asja nimel näen kõvasti vaeva ja siis saavutan eesmärgi. Usun et nii peabki.
Mis ma siis viimasel ajal olen teinud. Eile õhtul vaatasin kuidas ühes fotoprogrammis teha pilte ilusamaks, et panna kontrasti juurde ja niimoodi igatemoodi annab. Seal oli näiteks üks ilus sinine laine, mille sees surfas mees. Noh ja kui nüüd töödelda seda pilti siis värvid muutusid veel ilusamaks. Peale seda ma läksin magama. Unes nägin, et olin oma vanema õe Maritiga reisil. Kõigepealt ekslesime mingis linnas, siis läksime lennujaama kus oli meil üks sõber, kes meid suure lennukiga peale võttis. Siis lendasime ühte teise riiki ja ta tegi spetsiaalselt meie jaoks peatuse ja lasi meid maha ühe mere kaldal asuva maja juures. Lubas lennuki ära parkida kusagile teise kohta ja ka sinna tagasi tulla. Me siis seisime seal maja ukse ees ja ma vaatasin merd. Meri oli väga ilus, eriliselt ilus - lained olid päikese käes kuidagi ägedalt tumesinised. Hakkasin fotokat otsima, et sellest pilti teha. Siis juba helises äratuskell ja ajas mul piditegemise untsu. Paar korda lükkasin äratust edasi aga siis meri enam nii ilus ei olnud ja pilt jäi tegemata. Aga see selleks.
Pärast hakkasin mõtlema selle unenäo üle. See ilus meri mida ma nägin tuli sellest, et vaatasin enne magama jäämist seda surfari pilti. Noh ja siis minu alateadvus tahtis mulle seda unes näidata, sest tähtsaid asju ikka peab näitama või mis on päevast meelde jäänud. Aga selle asemel, et mulle lihtsalt see pilt tuimalt ette pista kui ma oma silmad kinni olen pannud tegi ta hoopis lahedamalt - mõtles välja terve pika rännaku ja siis nagu krooniks pani selle mere pildi, veidi muudetult, nii et ma algul arugi ei saanud. Tal oli kõik läbi mõeldud, juba kohe siis kui ma magama jäin, et kuidas oleks huvitav ja täpselt õigel ajal jõudis välja pildini - just enne ärkamist. Noh eks ta oli ka näinud millal ma kella äratama pani, sest ma ise ju panin oma kella äratama. Vat selline alateadvus on mul - ikka tõsine tegija, mitte mingi kergema vastupanu teed mineja!

5 kommentaari:

carm ütles ...

Selles on Sul täitsa õigus, et Sa oled tõesti lahe :)

MLR ütles ...

Ühte asja, ma arvan, ei õnnestu sul kunagi teha - olla mitte lahe. Isegi, kui püüaksid, arvaksid kõik, et sa oled veel lahedam. Ja nii need popid poisid libisevadki ikka lahedamaks ja lahedamaks.

Annika ütles ...

lahe küll, aga ma imestan, et sa seda nii julgelt välja ütlesid :)
kust sa julgustust said?

melec ütles ...

vata, kui ütled enda kohta midagi head, siis ei taha sellepärast öelda, et siis nagu oleks egoist või nii... ja et võibolla teed ennast paremaks kui tegelt oled. Aga kui ütled midagi alateadvuse kohta, siis see mida alateadvus teeb nagu ei sõltukski sinust, kuigi kaudselt sõltub aga vähemalt ei kontrolli sa seda otseselt. Siis ongi kerge öelda - ütled nagu teise inimese kohta, kuigi ütled enda kohta. Kerge on ka näiteks öelda, et mul neerud teevad head tööd.

MLR ütles ...

Kui enda alateadvusesse suhtuda kui teisse inimesse... siis võtaks ju ka rohkem vaeva ette enda st teise tundmaõppimiseks; oleks iseenda parim sõber, pingutaks, et iseendaga huvitavaid teemasi arutada, teeks nalja, nutaks, lohutaks, annaks nõu, õpetaks.... ja õhtul magama minnes sooviks head ööd. Et kui alateadvusest saaks hea sõber...siis nagu polegi kunagi üksi...meeldiv kahestumine.