Neljapäev, 24. aprill 2008

Sõitsin ühe lennuki järel teisega ja kuni lõpuks jõudsin Uusmeremaale. Olen siin olnud juba terve päeva aga suhteliselt ainult lennujaamas koguaeg (kahes erinevas). Ei tahagi nagu välja minna, sest ootus on teinekord parem kui see kui asi kätte tuleb - kas on siis tõesti nii ilus nagu kiidetud kõigi poolt. Haba-haba-haba... homme saan teada. Tuli välja, et uusmeremaal on kõva toll, et toidu asju ei või viia sinna, ega muid asju nad ka ei taha. Lugesin siis lennukis, et mida kõike peab deklareerima ja mis mul kõik olid ka juhuslikult kotis. Peale selle just kästi öelda, kas olete liha pakkinud. Noh ma juba mõtlesin, et äkki mind ei lastagi kui kõik panen jessid need, aga siis mõtlesin, et just proovin. Löön neid aususega. Siis kirjutasin üles, et mul on porgandid kotis ja sai suures kotis ja merekarbid on ka kotis ja muid asju oli veel... Noh siis tädi mul lugeski kõik need ära ja saatis mind mingi spets mehe juurde, kes siis usinalt mu kotis tuhnima asus. Võttis siis kõik toidupoolise välja. Kõige hullemaks asjaks osutusid mu vanaema kuivatatud kuivatatud õunad. Neid ta siis uuris ja puuris ja tahtis ära võtta, aga ma ütlesin, et need on minu jaoks sentimentaalselt väärtuslikud, mis on ka tõsi ja siis ta ütles, et ma võin nad 20 dollari eest hoiule jätta. Noh ma olin nõus aga siis ta arvas, et need on siuksed asjad, et ei tahaks neid hoida ka seal... küsis ikka kui vanad ja ei uskunud kui ma ütlesin üle aasta. Lõpuks läks kellegi käest küsima ja siis tuli ja ütles, et kui sentimentaalne väärtus siis võid ikka kaasa võtta. Oli kena temast küll. Lõpuks oligi nii, et ainult porgandid võeti ära... kõik merekarbid ja muud kurjad asjad võisin tagasi pakkida. Huvitav oli veel see, et telgi võtsid lahti ja vist tegid puhtaks - kah päris omamoodi. Täna siis ööbin jälle lennujaamas - teist ööd järjest juba. Mulle meeldivad lennujaamad tunduvalt rohkem kui hostelid. Palju rohkem ruumi on siin ja kõik on minu päralt... keegi kurjalt midagi ei ütle ka .. .maga või kus tahad keset suurt väljakut. Üks tädi mulle veel juhatas pehmemaid toole. Siis kui igav siis vaatad kuidas inimesed tulevad lähevad. No ma ei tea.
Kuigi praegu tagumik suri maas istumisest ära - kiida veel.

2 kommentaari:

Liis ütles ...

Haa! Segadus sentimentaalsete õunaplönnidega oli väga lõbus! Jätka samas ausa maalapse vaimus!

Anonüümne ütles ...

Hei! meie vallaleht tahaks Sinu tapmaja teksti ka lugemiseks panna..Kas tohib?
Bleidid ka tervitavad!